Ümbritsev keskkond on tõeline lapse jaoks alles siis, kui seda on tajutud – kompides, vaadates, maitstes. Õues mängides on lapsel võimalik omakogemuslikult märksa rohkem informatsiooni saada kui tubaste ajaviidetega tegeledes. Arvestades eelkooliealiste laste õppimise eripära, püüab õuesõpe võimalikult palju kasutada kõiki erinevaid meeli. Lapsed õpivad looduses mitte ainult vaatama, vaid ka nägema, mitte ainult kuulama, vaid ka kuulma ja märkama looduse ilu. Õuesõpe kasvatab lastes positiivset suhtumist loodusesse, annab võimaluse tajuda seal toimuvaid seoseid ja tunnetada ennast ühe osana loodusest. Lapsed omandavad teadmisi planeedi ressurside säästlikust kasutamisest, taime- ja loomamaailmast, nad mõistavad, et inimesel on kohus kaitsta ja austada kõike elavat.
Põhilised õuesõppemeetodid on vaatlus, õppemäng ja katse.
* Õuesõpe arendab lapsi sotsiaalselt, kuna annab võimaluse teha omavahelist koos- ja meeskonnatööd. Lapsed on seltskondlikumad. Paremaks muutub üksteisega arvestamine ja abistamine, oskus koostööd teha paaris ja gruppides.
* Õuesõpe arendab lapsi emotsionaalselt. Loodus sisendab rahu ja arendab kontakti maailmaga. Tegevus värskes õhus kõrvaldab lastel riiakust, nad on üksteise suhtes positiivselt häälestatud.
* Lapsed, kes on tihedamas kontaktis loodusega, omavad ka paremini tulemusi keskendumises ja enesedistsipliinis.
* Õuesõpe arendab lapsi füüsiliselt. Lapsed, kes regulaarselt viibivad looduslikus keskkonnas, on parema koordinatsiooniga, nobedamad, vähem haiged, nende mäng on mitmekesisem ja loovam.
* Õuesõppe õpikeskkond pakub küllaldaselt võimalusi uurimiseks ja kogemiseks ning aktiviseerib lapsi ise läbi tegevuste õigete järeldusteni jõudmisele, loovale probleemi lahendusele.
* Vaatlemine ja uurimine paneb lapsi mõtlema, üldistama ja järeldusi tegema, kasvatab leidlikkust, töötahet ja avastavat mõttelaadi. Õuesõpe õpetab lapsi mõtisklema ja arutama nähtu üle. Lapsed õpivad analüüsima nähtusi ja leidma seoseid nähtuste vahel.
* Omaette rahulikult tegutsedes saab laps ka iseennast tundma õppida, kogeda, mida ta suudab. See annab edaspidiseks eluks julguse olla tema ise.
* Lapsed saavad uusi teadmisi, mõisteid, rikastub nende sõnavara.
* Laps on oma õppimises aktiivne ja iseseisev.
Avastusõpe (Avastustee)
Avastusõpe on lapsest lähtuv õpetamine, kus õppimine toimub läbi maailma „avastamise” katsete, võrdluste ja vaatluste abil. Eesmärk on arusaamisega õppimine, mõtlemisoskuse ning sotsiaalsete pädevuste arendamine, samuti laste loovuse toetamine.
Avastusõpe lähtub põhimõttest, et lapse mõtlemine areneb kõige paremini siis, kui ta seisab silmitsi probleemidega ja õpib neid ise lahendama. Laps tunneb tegutsemisest, õppimisest eduelamust, talle pakutakse abi ja toetust siis, kui laps seda vajab, kuulatakse lapse küsimusi ja mõistetakse selle tähendust, märgatakse lapse enda kogemust ja mõistmist. Avastusõpe võimaldab lapsel ümbritsevat tajuda eri meelte ning aistingute abil: nad vaatlevad, kombivad, nuusutavad ja maitsevad, kuulavad helisid ning lõimivad eri tegevusi. Just õpivaldkondade lõimimine teeb avastusõppe lihtsaks ja mänguliseks. Nii me vestleme, loeme ette, võrdleme, mõõdame, arvutame, võimleme, joonistame, voolime, kleebime, laulame ja mängime pilli.
Avastusõpe:
* ergutab laste motivatsiooni ja toetab nende huvi teadmiste omandamise vastu;
* arendab mitmekülgselt laste mõtlemist ja põhjuslike seoste leidmise oskust;
* toetab laste mõistmist selle kohta, mida nad on õppinud;
* aitab lapsel tunnetada maailma avastades rõõmu, mis loob talle positiivse motivatsiooni õppimiseks.